Ma ei tea, olen täiesti hämmelduses, et mida edasi teha või kuhu poole pürgida. Ma ei oska mitte midagi kosta selle peale, mis tunded mind valdasid või mis emotsioon mind hetkel painab.
Kardan, et kõik see mööduv oli vaid väike unistus või illusioon, sest kõik oli liiga hea, et olla tõsi. Võibolla ta ei mõelnud neid asju samamoodi nagu mina aga miks ta siis ometi nii tegi? Seda vastust teab ainult tema. Ta näitab välja sellist usaldust, mida mitte keegi ei ole veel näidanud. Võibolla sellepärast tunnen nii, et ma tean teda nii kaua? Vähemalt on nüüd mul üks mälestus, mis arvatavasti ei kordu kuid jääb pildina mu mällu.
Kardan, et kõik see mööduv oli vaid väike unistus või illusioon, sest kõik oli liiga hea, et olla tõsi. Võibolla ta ei mõelnud neid asju samamoodi nagu mina aga miks ta siis ometi nii tegi? Seda vastust teab ainult tema. Ta näitab välja sellist usaldust, mida mitte keegi ei ole veel näidanud. Võibolla sellepärast tunnen nii, et ma tean teda nii kaua? Vähemalt on nüüd mul üks mälestus, mis arvatavasti ei kordu kuid jääb pildina mu mällu.
Väikesed vihjed meenutusena reedesest Haapsalust:
Tšaikovski pink
Haapsalus mere ääres
Tuju läheb nii nukraks, kui ma mõtlen selle kõige peale mis oli. Aga samas ehk on hea, et see läbi sai ja ma ei tea vastuseid, mida tahaksin? Ehk saan ma need vastused hoopis hiljem ja hetkel mil ma ei oska neid üldse oodata. Võibolla nii ongi parem. Tunnen end nagu kass, kes on just kodust välja visatud ning kes otsib kedagi, kes hooliks või ootab vastuseid, mida kuskilt ei tule. Tunnen end nagu narr.
Kõik läheb paremaks. Ma luban seda.
Musi
Atom Feed (xml)
No comments:
Post a Comment